Kaevandikärbsed - kahjustus ja bioloogiline tõrje

Kaevandikärbsed kahjustavad taimi, kaevates lehtedesse tunneleid, mis vähendavad fotosünteesi ning taimed muutuvad nõrgemaks.

Kaevandikärbse tõrjeks kasutatakse:

• Diglyphus isaea (kiletiivaline parasitoid)
• Dacnusa sibirica (kiletiivaline parasitoid)
• nematoodid

Bioloogilise tõrje suur eelis on võimalus hoida kahjurite arvukus kontrolli all ilma tavapärase keemilise tõrje pideva kasutamiseta. See sobib hästi integreeritud taimekaitsesse ning on eriti oluline mahetootmises.

Täiskasvanud kaevandikärbsed on musta või mustjaskollase kehaga 2,5 – 3,5 mm suurused kahetiivalised putukad. Perekonda Liriomyza kuuluvaid erinevaid kaevandikärbse liike on raske eristada, see nõuab mikroskoopi ja täpseid määramisjuhiseid, kuid nendele liikidele ühiseks tunnuseks on silmatorkav kollane laik seljal. Krüsanteemi kaevandikärbsel ja perekonda Phyomyza kuuluvatel kaevandikärbestel täppi ei ole.

Kaevandikärbsed kahjustavad taimi, kaevates lehtedesse tunneleid, mis vähendavad fotosünteesi ning taimed muutuvad nõrgemaks. Samuti vähendab kahjustus taimede dekoratiivsust.

Kasvuhoones esinevate erinevate kaevandikärbeste liikide  bioloogia ja elutsükkel on väga sarnane. Kaevandikärbse elutsükkel koosneb munast, kolmest vastsejärgust, nukust ja täiskasvanud kärbsest. 

Täiskasvanud kaevandikärbes elab 3-4 nädalat. Emane muneb lehe sisse kokku 200 – 400 muna. Umbes kolme päeva pärast kooruvad vastsed, kes süües kaevandavad lehe sisse käike. Vastsejärk kestab umbes 5 päeva. Nukkumiseks valmistuv täiskasvanud vastne sööb lehe sisse ava, tuleb selle kaudu välja ja kukutab end maapinnale. Kuid mõned vastsed võivad nukkuda ka kaevandis. Nukufaas kestab 10 päeva, kui nukud ei talvitu. Talvel esineb nukkude puhkeseisundi või aeglasema arengu tõttu täiskasvanuid vähe.

Kaevandikärbse vastsete bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse kiletiivalisi parasitoide ning nukkude tõrjeks mullas nematoodi Steinernema feltiae.

Diglyphus isaea on kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse kaevandikärbse tõrjeks soojades oludes ja kahjuri suure arvukuse korral.

Diglyphus isaea on umbes 2 mm suurune lühikeste tundlatega metallik, must või väga tumeroheline parasitoid. 

Diglyphus isaea on kõige tõhusam kõrgetel temperatuuridel ja suudab hoida vaos suuremat kaevandikärbse populatsiooni kui näiteks Dacnusa sibirica.

Diglyphus isaea sobib eriti hästi kasutamiseks soojades oludes. Kurgil on soovitatav kasutada Dacnusa sibirica (Diglyphus isaea´t ainult tugeva saasutmise korral ja väga kuumades tingimustes). Tomatil on soovitatav kasutda Dacnusia sibirica, kuni saagist leitakse 1 kahjur taime kohta. Ülejäänud hooajal on soovitatav kasutada parasitoidi Diglyphus isaea.

Dacnusa sibirica on kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse kaevandikärbse tõrjeks kurgil ja kahjuri ennetavaks tõrjeks jahedal ajal. 

Dacnusa sibirica on täiskasvanuna umbes 2-3 mm suurune, must, pikkade tundlatega parasitoid. Dacnusa sibirica on kaevandikärbse siseparasiit. Kaevandeid ilmub veel mõnda aega ka pärast parasitoidide levitamist, sest parasitoid tapab ainult kaevandikärbse nukujärke.

NB! Suvisel ajal ei suuda Dacnusa sibirica kaevandikärbse paljunemisega sammu pidada. Seetõttu on suvisel ajal soovitatav kasutada teist parasitoidi, Diglyphus isaea´t ( või kasutada neid kahte parasitoidi koos).

Steinernema feltiae on putukatel parasiteeriv nematood, keda kasutatakse selliste mullas elavate kahjurite tõrjeks nagu seenesääskede (leinasääsklaste) vastsed ning ripslaste ja kaevandikärbeste nukud.

Saab kasutada ka jahedamate ilmadega.

Kasutamiseks lahustatakse nematoodisegu vees ning lahusega töödeldakse kasvusubstraati. Nematoodid võib kanda taimedele näiteks kastekannu, puhta taimekaitsepritsi, tilkkastmissüsteemi kaudu või väetise dosaatoriga. 

Steinernema feltiae`d tuleks levitada varahommikul  või õhtul, sest nad on päikesevalguse ja kuivamise suhtes tundlikud.