Karilased ja nende bioloogiline tõrje kasvuhoones

Karilased on kasvuhooneköögiviljade ja dekoratiivtaimede olulised kahjurid. Eestis kasvatatavatel kasvuhoonekultuuridel on eelkõige oluline kasvuhoonekarilane (Trialeurodes vaporariorum). Tähelepanu tuleb pöörata ka tubakakarilasele (Bemisia tabaci), eriti sissetoodava taimse materjali puhul.

Karilaste tõrjel on väga oluline kahjuri varajane avastamine ja bioloogilise tõrje ennetav kasutamine. Selleks kasutatakse mitmeid kasulikke organisme ehk kasureid:

• Encarsia formosa – parasitoid;
• Amblyseius swirskii – röövlest;
• Macrolophus pygmaeus – röövlutikas;
• Delphastus catalinae – röövtoiduline lepatriinu.

Bioloogilise tõrje suur eelis on võimalus hoida kahjurite arvukus kontrolli all ilma tavapärase keemilise tõrje pideva kasutamiseta. See sobib hästi integreeritud taimekaitsesse ning on eriti oluline mahetootmises.

Täiskasvanud karilased on väikesed (1,2-1,5 mm) liblikasarnased putukad. Nende keha on kaetud peene pulbritaolise kirmega. Karilasel on kaks paari tiibu. Tiibade soonestus on väga napp. Tundlad on pikad ja niitjad.

Karilase munad on ovaalsed, 0,2 mm suurused. Emane muneb munad lehtede alumisele küljele, nii et munad on ühe otsaga lehe külge kinnitatud. Munad on sageli munetud ringi- või poolringikujuliselt, kui emane sööb ja muneb samal ajal, liigutades vaid munetit teise asendisse, pistmis-imemissuised püsivad aga taimes paigal. Kui mune on vähe, on neid palja silmaga raske näha. Tihedad munarühmad näivad lehtede alaküljel kahvatute või pruunikashallide tolmuosakeste sarnastena. Tubakakarilase eristamine kasvuhoonekarilasest nõuab mikroskoopi ja üksikasjalikku teavet selle kohta, mille poolest liigid teineteisest erinevad.

Karilased imevad taimedest rakumahla. Kuid imemiseks ei kahjusta karilased taime pinda, vaid imevad toitu läbi rakuvaheruumi taime sisemistest rakkudest. Ainult karilaste suur arvukus nõrgendab ja häirib taimede kasvu. 

Suurimat kahju põhjustab mesikaste, mida eritavad nii täiskasvanud kui ka vastsed. Suhkrut sisaldav eritis määrib taime ja sellel hakkab kasvama nõgiseen, mis katab taime ning taimede fotosünteesivõime väheneb. Lisaks alandab mesikaste lillede müügiväärtust, samuti on vaja puu- ja köögivilju rohkem sorteerida. Karilased, eriti tubakakarilased, levitavad ka taimeviiruseid.

Kasvuhoonekarilane läbib kuus arengujärku: muna, neli vastsejärku ja täiskasvanu. Munadest kooruvad 6 – 8 päeva pärast esimese arengujärgu vastsed, kes roomavad pärast koorumist paar tundi ning jäävad seejärel paigale. Järgnevates vastsejärkudes nad enam ei liigu, vaid jäävad esimeses vastsejärgus valitud kohale, kinnitatuna lehele.

Emane karilane võib elada 3-6 nädalat (20-24°C). Kasvuhoonekarilase areng munast täiskasvanuks kestab kokku 3-4 nädalat (20-25°C). Jahedamates oludes kestab areng umbes 10 nädalat (15°C). Peremeestaimed mõjutavad kasvuhoonekarilase populatsioonide arengut ja seega ka bioloogilise tõrje edukust. Bioloogiline tõrje õnnestub näiteks tomatitaimedel väga hästi, kuid on kurgitaimedel oluliselt raskem. See on osaliselt tingitud sellest, et emane karilane muneb tomatitaimedel 50-100 muna, kuid kurgil 150-300 muna.

Kasvuhoonekarilane ei levi tavaliselt koorumispaigast kaugemale kui paar meetrit. Nukust väljuv täiskasvanud karilane tõuseb taimel ülespoole ja muneb noorematele lehtedele (noored lehed jäävad piisavalt kauaks heasse seisundisse, et vastsed jõuaksid areneda). Taimedele moodustub järk-järgult selge vanusevahemik: alumistel lehtedel on nukud, keskmistel vastsed ja ülemistel munad.

Kasvuhoonekarilasel puudub arengujärk, mis võimaldaks tal talvel ellu jääda, kui looduses või kütteta kasvuhoones langeb temperatuur alla nulli.

Bioloogilise tõrje puhul annab kõige parema tulemuse ennetav tegevus. Kasureid ei tasu käsitleda nagu putukatõrjevahendit, mida kasutatakse alles siis, kui kasvuhoone on karilasi täis.

Pigem tuleb kasurite populatsioon üles ehitada enne kahjuri massilist paljunemist.

Encarsia formosa

Encarsia formosa on väike kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse eelkõige kasvuhoonekarilase bioloogiliseks tõrjeks.

Emane Encarsia otsib karilase vastseid ning muneb sobivasse vastsesse. Parasitoidi vastne areneb karilase sees ja hävitab selle.

Encarsia formosa sobib eriti hästi olukorda, kus:

• karilase arvukus on veel väike või mõõdukas;
• kasur viiakse kultuuri piisavalt vara;
• tõrjet tehakse järjepidevalt;
• kasvuhoones jälgitakse regulaarselt kahjuri arengut.

Praktilises tootmises tuleb jälgida nii karilase kui ka parasiteeritud vastsete hulka. Nii saab hinnata, kas kasurite populatsioon suudab kahjuri arenguga sammu pidada.

Macrolophus pygmaeus

on röövlutikas, keda kasutatakse peamiselt karilaste ennetavaks tõrjeks. Viia taimedele varakult, kuna paljunevad aeglaselt.

Macrolophus pygmaeus on röövlutikas, keda kasutatakse kasvuhoonetes eelkõige ennetava bioloogilise tõrje osana.

Ta toitub erinevatest väikestest putukatest ja nende arengujärkudest ning aitab seetõttu kontrollida ka karilaste populatsiooni. Macrolophus'e puhul on võtmesõna varajane asustamine.

Röövlutika populatsiooni väljakujunemine võtab aega. Kui kasur tuuakse kasvuhoonesse alles siis, kui karilase arvukus on juba väga suur, võib tõrjeefekt saabuda liiga hilja.

Macrolophus pygmaeus sobib hästi pika kasvuperioodiga kultuuride ennetavasse tõrjestrateegiasse.

Delphastus catalinae

on lepatri inu,keda kasutatakse kasvuhoone- ja tubakakarilase tõrjeks. Vabastada karilaste suurtesse kolooniatesse, kuna vajavad palju toitu, kuid ei ole väga head otsijad.

Delphastus catalinae on väike röövtoiduline lepatriinu, keda kasutatakse nii kasvuhoone- kui ka tubakakarilase tõrjeks.

Erinevalt ennetavalt kasutatavatest kasuritest sobib Delphastus hästi kohtadesse, kus karilasi on juba rohkem.

Lepatriinu ja tema vastsed vajavad palju toitu. Seetõttu tasub neid vabastada eelkõige karilaste suurema arvukusega kolletesse.

Delphastus catalinae sobib seega hästi bioloogilise tõrje „kiirreageerijaks“ – kui seire näitab kasvuhoones konkreetset karilasekollet, saab kasuri suunata just sinna.

Amblyseius swirskii

on röövlest, keda kasutatakse mitme kasvuhoonekahjuri bioloogiliseks tõrjeks.

Ta on eriti kasulik kui probleemiks on korraga karilased ja ripslased. Röövlest toitub muu hulgas karilase munadest ja noortest arengujärkudest.

See teeb A. swirskii kasutamise oluliseks ennetava tõrje puhul. Ühe kasuriga saab mõjutada mitut kahjurit, aga arvestada kultuuri, temperatuuri, õhuniiskuse, kahjurite arvukuse ja teiste kasutatavate kasuritega.