Kurgi kasvatamine ja bioloogiline taimekaitse

Kurgi bioloogilises taimekaitses annab parima tulemuse ennetav lähenemine: jälgi taimi ja liimpüüniseid regulaarselt ning kasuta sobivaid kasureid ja bioloogilisi taimekaitsevahendeid juba esimeste ohumärkide ilmnemisel. Nii on lihtsam hoida kurgitaimed terved, vähendada saagikadu ja säilitada kõrge saagipotentsiaal.

Kurgi kasvatamisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige juurestiku tervisele. Haiguste ennetamisel on oluline kasutada tervet taimset materjali, puhast kasvusubstraati ning vältida haigustekitajate levikut kastmisvee, töövahendite ja taimejäänustega.

Bioloogilised fungitsiidid sobivad hästi integreeritud taimekaitse programmi, kuid neid tuleb kasutada ennetavalt ja vastavalt konkreetse preparaadi registreeritud kasutusalale.

Prestop

Prestop on mikroobne bioloogiline taimekaitsevahend, mille toime põhineb kasulikul seenel Clonostachys rosea J1446.

Kasvuhoonekurgil kasutatakse Prestopi muu hulgas juuremädanike ennetavas bioloogilises tõrjes. Bioloogilise preparaadi puhul on oluline alustada tõrjega enne tugeva haiguskahjustuse väljakujunemist.

Mycostop

Mycostop on biofungitsiid, mille toime põhineb kasulikul mikroorganismil Streptomyces K61.

Seda kasutatakse taimede juure- ja närbumishaiguste ennetamiseks, sealhulgas mitmete Fusarium'i, Pythium'i ja teiste mullas või kasvusubstraadis levivate haigustekitajate vastu.

Mycostopi kasutamine on eelkõige ennetav. Tootja soovitab kasvuhoonekurgil alustada töötlemist varakult ning preparaati saab sõltuvalt kasvatustehnoloogiast anda ka kastmis- või tilkkastmissüsteemi kaudu.

Kasvuhoonekurgil võib korraga esineda mitu kahjuriliiki. Seetõttu annab sageli parima tulemuse mitme kasuri kombineerimine.

Karilased

Karilased imevad taimemahla ning eritavad suhkrurikast mesikastet, millele võivad areneda nõgiseened. Tugeva kahjustuse korral väheneb taime fotosünteesivõime ja saagi kvaliteet.

Kasurid karilaste tõrjeks:

• Amblyseius swirskii – röövlest, kes toitub karilaste munadest ja noortest arengujärkudest. Sobib hästi olukorda, kus esineb samaaegselt ka ripslasi.
• Encarsia formosa – parasitoid, keda kasutatakse eelkõige kasvuhoonekarilase bioloogiliseks tõrjeks.
• Eretmocerus eremicus – parasitoid, keda kasutatakse karilaste tõrjeks ning keda saab sõltuvalt tõrjeprogrammist kombineerida teiste kasuritega.

Ripslased

Ripslased kahjustavad lehti, õisi ja noori taimeosi. Kahjustatud lehtedele tekivad sageli iseloomulikud hõbedased laigud ning väikesed tumedad väljaheitetäpid.

Kasurid ripslaste tõrjeks:

• Amblyseius swirskii – sobib eriti hästi ennetavasse tõrjesse ning olukorda, kus esineb korraga ripslasi ja karilasi.
• Neoseiulus cucumeris – röövlest, kes toitub eelkõige ripslaste noortest vastsetest.
• Orius spp. – röövlutikad, kes söövad ripslaste vastseid ja täiskasvanud isendeid.

Ripslaste puhul on kasurite varajane kasutamine eriti oluline. Röövlestad ja Orius'e röövlutikad täiendavad üksteist ning võimaldavad mõjutada kahjuri erinevaid arengujärke.

Kedriklest

Kedriklestad imevad taimerakkude sisu. Kahjustuse alguses tekivad lehtedele väikesed heledad täpid, tugeva kahjustuse korral muutuvad lehed kollakaks ja taimedele võib tekkida iseloomulik võrgend.

Kasurid kedriklesta tõrjeks:

• Phytoseiulus persimilis – spetsialiseerunud röövlest kedriklestade tõrjeks.
• Neoseiulus californicus – röövlest, mida kasutatakse kedriklestade ennetavas ja täiendavas bioloogilises tõrjes.

Kedriklesta puhul tasub reageerida kohe esimeste kollete avastamisel, sest soojas ja kuivas kasvukeskkonnas võib populatsioon väga kiiresti suureneda.

Lehetäid

Lehetäid imevad taimemahla ning võivad põhjustada võrsete ja lehtede deformatsiooni. Lisaks eritavad nad mesikastet ning osa liike võib levitada taimeviiruseid.

Kasurid lehetäide tõrjeks:

• Aphidius colemani – lehetäide parasitoid;
• Aphidius ervi – parasitoid, keda kasutatakse eelkõige suuremate lehetäiliikide vastu;
• Aphidoletes aphidimyza – röövtoiduline pahksääsklane, kelle vastsed söövad lehetäisid;
• Chrysoperla carnea – kiilassilm, kelle vastsed toituvad aktiivselt lehetäidest.

Mitme kasuri kasutamine võimaldab tõrjeprogrammi kohandada vastavalt kasvuhoones esinevatele lehetäiliikidele ja kahjurite arvukusele.

Seenesääsed

Seenesääskede vastsed arenevad niiskes kasvusubstraadis. Suure arvukuse korral võivad nad kahjustada noori juuri ning teisi taimede maa-aluseid osi.

Kasurid seenesääskede vastsete tõrjeks:

• Steinernema feltiae – entomopatogeenne nematood;
• Stratiolaelaps scimitus – kasvupinnases tegutsev röövlest, tuntud ka varasema nimetuse Hypoaspis miles all;
• Dalotia coriaria – röövmardikas, varasema nimetusega Atheta coriaria.

Need kasurid tegutsevad eelkõige kasvusubstraadis ja sobivad seetõttu hästi seenesääskede elutsükli katkestamiseks.

Kaevandikärbsed

Kaevandikärbeste vastsed liiguvad lehekoes ja tekitavad sinna iseloomulikke heledaid käike ehk kaevandeid. Tugeva kahjustuse korral väheneb lehtede fotosünteesiv pind.

Kasurid kaevandikärbeste tõrjeks:

• Diglyphus isaea – parasitoid;
• Dacnusa sibirica – parasitoid.

Liblikkahjurid

Liblikkahjurite röövikud võivad kahjustada kurgi lehti, võrseid ja teisi taimeosi.

Bioloogilises tõrjes kasutatakse muu hulgas Trichogramma brassicae'd – väikest kiletiivalist parasitoidi, kes parasiteerib sobivate liblikaliikide mune.

Bioloogilise taimekaitse edukus algab regulaarsest seirest. Kasvuhoones ei tasu oodata nähtava masskahjustuse tekkimiseni.

Kahjurite avastamiseks kasutatakse taimede visuaalset kontrolli, luupe ning kollaseid ja siniseid liimpüüniseid.

Kollased liimpüünised sobivad mitmete lendavate kahjurite, näiteks karilaste ja lehetäide tiivuliste isendite seireks. Siniseid liimpüüniseid kasutatakse eelkõige ripslaste seireks.

Liimpüünised annavad hea ülevaate kahjurite esinemisest ja arvukuse muutumise trendist, kuid taimede regulaarset kontrollimist need ei asenda.

Professionaalses kasvuhoones saab kahjurite seireks ja väljapüügiks kasutada:

• kollaseid ja siniseid papist või plastikust liimpüüniste lehti;
• 15 cm × 100 m kollaseid ja siniseid liimpüüniste rulle;
• 30 cm × 100 m kollaseid liimpüüniste rulle;
• liimpüüniste rullide hoidikuid;
• hoolduskäru külge paigaldatavat liimpüüniste rullide laotamise seadet;
• feromoonpüüniseid ja kahjurispetsiifilisi feromoone;
• luupe kahjurite ja kasurite määramiseks.

Kasurite ühtlane ja õigeaegne levitamine on bioloogilise tõrje õnnestumiseks väga oluline.

BioBox on kasurite levitamiseks mõeldud karp, mis võimaldab paigutada kasurid taimede vahele sobivasse kohta ning toetab nende järkjärgulist levimist taimikus.

Röövlestade puhul kasutatakse sõltuvalt tootest nii puistematerjali kui ka kasvatuskotikesi. Valik sõltub kultuurist, kahjurisurvest ja sellest, kas eesmärk on ennetav või juba olemasoleva kahjurikolde tõrje.

Kasurite kasutamisega tasub alustada võimalikult vara. Kui ripslaste, karilaste, lehetäide või kedriklestade arvukus on juba väga suur, on bioloogilise tasakaalu saavutamine keerulisem ja kulukam.

Samuti tuleb keemilise ja bioloogilise taimekaitse kombineerimisel arvestada taimekaitsevahendite võimaliku mõjuga kasuritele. Integreeritud taimekaitses tuleks võimalusel eelistada lahendusi, mille kõrvalmõju kasutatavatele kasuritele on võimalikult väike.

Bioloogiline tõrje töötab kõige paremini siis, kui seda ei käsitleta „tulekustutamisena“, vaid kogu kasvuperioodi hõlmava taimekaitseprogrammina.