Lehetäid - kahjustus ja bioloogiline tõrje

Lehetäid nõrgestavad taimi, imedes taimemahla. Lehetäide imemise tõttu võib peatuda taime pungade ja võrsete kasv. Lisaks levitavad lehetäid paljusid taimeviiruseid, näiteks kurgi-mosaiikviirust.

Lehetäide bioloogiliseks tõrjeks saab kasutada:

• lepatriinusid,
• kiilassilma ja sirelaste vastseid,
• kiletiivalisi parasitoide,
• pahksääsklasi.

Lehetäid on pehmekehalised, täiskasvanuina 1,5 - 4 mm suurused tiibadega või tiivutud putukad. Nad elavad sageli arvukates kolooniates. Lehetäi 

keha on üsna paks ja tagaosas asuvad tavaliselt seljatorukesed. Lehetäide jalad ja tundlad on pikad ja õrnad. Lehetäide vastsed sarnanevad täiskasvanud lehetäidega, kuid on väiksemad. Konkreetsete lehetäiliikide üksteisest eristamine on oluline, kuna bioloogilises tõrjes kasutatakse erinevate lehetäiliikide tõrjumiseks erinevaid kasureid.

Lehetäid nõrgestavad taimi, imedes taimemahla. Mahlast kasutavad lehetäid peamiselt valke. Üleliigne suhkur eritub lehetäi kehast magusa eritisena (mesikastena). Mesikaste määrib taimi ja on heaks kasvulavaks erinevatele hallitustele. Hallitused varjavad taime pinda ja vähendavad nende fotosünteesivõimet. Lehetäide imemise tõttu võib peatuda taime pungade ja võrsete kasv. Lisaks levitavad lehetäid paljusid taimeviiruseid, näiteks kurgi-mosaiikviirust.

Kasvuhoones paljunevad lehetäid tavaliselt mittesugulisel ehk neitsisigimise teel. Emased lehetäid sünnitavad elusaid järglaseid (umbes 60 – 100/ emase lehetäi kohta), kes omakorda hakkavad paljunema juba üks nädal pärast sündimist. Lehetäi vastsed kestuvad ja nende eraldunud kestasid on sageli näha ka taimede lehtedel.

Bioloogilise tõrje puhul annab parima tulemuse ennetav tegevus ja lehetäide varajane avastamine. 

Lepatriinusid, kiilassilmi ja sirelasi saab kasutada erinevate lehetäiliikide tõrjeks, kuid kiletiivalised parasitoidid on sageli valivamad ning eelistavad parasiteerida näiteks ka suuremaid või väiksemaid lehetäiliike.

Lepatriinu

Adalia bipunctata
Adalia bipunctata on lepatriinu, keda kasutatakse lehetäide tõrjeks.

Kakstäpp-lepatriinusid on kahes värvitoonis: punased kattetiivad mustade täppidega ja mustad kattetiivad punaste täppidega. Täiskasvanud lepatriinud on umbes 3-6 mm suurused.

Nii kakstäpp-lepatriinu vastsed kui täiskasvanud isendid on röövtoidulised. Nad söövad peamiselt lehetäisid, lehekirpusid ja lesti. Adalia bipunctata sööb kõiki lehetäiliike ja kõiki arengujärke. Emane muneb lehetäide kolooniatesse. Munadest koorunud tõugulaadsed tumeda kehaga vastsed asuvad kohe aktiivselt toitu otsima. 

Lepatriinude levitamiseks ava purgi kaas ja puista lepatriinud taimede peale. Kakstäpp-lepatriinud on lendavad putukad ning neid soovitatakse kasutada ainult siseruumides (klaasitud rõdu, kasvuhoone, eluruumid).

Kiletiivalised parasitoidid

Aphidius colemani on lehetäikireslane, keda kasutatakse peamiselt kurgi- ja virsikulehetäide tõrjeks. Täiskasvanud lehetäikireslane on 2 - 3 mm pikkune, must, sihvaka taljega putukas. Tal on pikad ja peenikesed tundlad. 

Lehetäikireslane on lehetäi siseparasiit: emane isend muneb lehetäi sisse ühe muna ning parasiteerib elu jooksul 200 – 500 lehetäid.

Lehetäikireslane kantakse taimede lehtedele või substraadile kas nukkudena või täiskasvanutena. Nukud ei tohi saada märjaks, sest siis nad hukkuvad. 

Aphidius ervi on kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse suuremate lehetäiliikide tõrjeks.

Täiskasvanud Aphidius ervi on Aphidius colemanist umbes kaks korda suurem, muidu on liigid peaaegu ühesugused. 

Saab kasutada ennetavalt või esimeste kahjurite ilmumisel. Eriti suure kartuli-lehetäi (Macrosiphum euphorbiae) ja hariliku lehetäi (Aulacorthum solani) tõrjeks, kuid parasiteerib ka tubaka lehetäisid Myzus perekonnast. Kurgi lehetäi tõrjeks ei ole efektiivne.

Levitamiseks kanna muumiad kuivale substraadile või kasuta levitamiseks väikseid papist karpe Biobox-e, mida saab riputada taimede külge. Materjal ei tohi saada märjaks, sest muidu kasurid hukkuvad.

Aphidius matricariae on kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse lehetäide tõrjeks. Saab kasutada ennetavalt varsti pärast taimede istutamist või kahjuri esinemise esimeste märkide korral.

Kiirem ja ulatuslikum lehetäide parasiteerimine võrreldes teiste Aphidius liikidega ning väga hea otsimisvõime, isegi kui lehetäisid on vähe. Paremini kohanenud madalate temperatuuridega

Materjal puistata alumistele lehtedele. 

Pahksääsklane

Aphidoletes aphidimyza on pahksääsklane, kes sobib peaaegu kõikide kasvuhoones esinevate lehetäiliikide tõrjeks.

Täiskasvanud Aphidoletes aphidimyza on umbes 2 mm pikk, sihvakas, pikkade jalgadega putukas. Täiskasvanud pahksääsklane sööb ainult lehetäide mesinestet.

Emane pahksääsklane muneb oranžid piklikud (umbes 0,3 mm) munad otse lehetäide kolooniatesse. Pahksääsklase vastsed toituvad lehetäidest. Vastne halvab oma saagi mürgiga ja imeb seejärel temast toitaineid. 

Kiilassilm

Chrysoperla carnea on kiilassilm, keda kasutatakse peaaegu kõigi lehetäiliikide tõrjeks. 

Esimeses ja teises vastsestaadiumis on kiilassilmad 2 – 3 mm pikad (sellises suuruses kiilassilmad tarnitakse kasutamiseks kasvuhoonetesse). Täiskasvanud vastsed on kuni 1 cm suurused. Vastne muutub ümmarguseks nukuks. Täiskasvanud Chrysoperla carnea on rohekas võrkjate tiibadega putukas.

Chrysoperla carnea vastsed hävitavad arengu jooksul sadu lehetäisid ning toituvad ka lestadest ja ripslastest. Vastsed on väga liikuvad ning levivad taimede kokku puutumisel kergesti edasi. Täiskasvanud kiilassilmad ei ole röövtoidulised, vaid toituvad peamiselt õietolmust ja nektarist.

Kasutamisel levita vastsed taimedele otse lehetäide kolooniatesse. Kiilassilma ei kasutata ennetavalt.Kiilassilmast on kasvuhoones kasu ainult nii kaua, kuni ta on vastse-staadiumis. Täiskasvanud kiilassilmad ei paljune kasvuhoones. 

NB! Kiilassilma vastsed võivad mõnikord inimesi hammustada. Seetõttu ei soovita neid kasutada eluruumides.

Sirelased

Episyrphus balteatus on sirelane, keda kasutatakse lehetäide tõrjeks kõikidel siledalehelistel õitsvatel taimedel.

Täiskasvanud Episyrphus balteatus on 9 – 12 mm pikkune ning meenutab värvuselt ja mustrilt herilast, kuid tal puudub mürgiastel. 

Täiskasvanud sirelased lendavad lehetäide kolooniate kohal hõljuvalt, kui nad otsivad munemiseks lehetäide kolooniaid. Vastsed söövad lehetäisid. Üks vastne võib ära süüa 400 – 700 lehetäid.

Sirelast Episyrphus balteatus`t kasutatakse lehetäide ennetavaks tõrjeks õitsvatel taimedel. Ta leiab lehetäide uued kolooniad kiiremini üles kui lepatriinud ning teda saab kasutada koos lepatriinude või kiilassilmadega.

Episyrphus balteatus sobib kasutamiseks kõikidel siledalehelistel õitsvatel kultuuridel.

Sphaerophoria rueppellii  on sirelane, keda kasutatakse erinevate lehetäide tõrjeks.

Täiskasvanud Sphaerophoria rueppellii on 9 – 12 mm pikkune ning meenutab värvuselt ja mustrilt herilast, kuid tal puudub mürgiastel. Mustad triibud vahelduvad kollaste triipudega.

Täiskasvanud sirelased otsivad munemiseks aktiivselt lehetäide kolooniaid, lennates nende kohal hõljuvalt. Vastsed söövad lehetäisid. Üks vastne võib enne nukkumist ära süüa kuni 200 lehetäid. Nad suudavad ellu jääda ka toitudes näiteks ripslastest, kedriklestadest ja karilastest. Vastsed on aktiivsed peamiselt öösel.

Sirelast Sphaerophoria rueppellii kasutatakse lehetäide ennetavaks tõrjeks õitsvatel taimedel. Ta leiab lehetäide uued kolooniad kiiresti üles ning teda saab kasutada koos parasitoididega.

Vii sirelane taimedele, asetades avatud pakendi horisontaalselt varjulisse kuiva kohta taimede vahel või läheduses. Kasuri levitamiseks võib kasutada ka väikseid papist karpe ehk Biobox´e.