Soovitused maasika bioloogiliseks taimekaitseks avamaal
Avamaa maasika bioloogiliseks taimekaitseks on võimalik kasutada erinevaid loodust säästvaid tooteid. Seenhaiguste tõrjeks saab kasutada biofungitsiidide ning kasurid aitavad kahjurite arvukust kontrolli all hoida. Biostimulaatorid aitavad leevendada taimedel stressi ning õigel ajal kasutades külmakahjustusi vähendada või ära hoida.
Taimehaigused ja stresslink
Juurehaigused
Hahkhallitus
- Prestop Mix (kimalaste/mesilaste kaudu levitamine)
- Lalstop G46 WG
Kasvustimulaatorid
LALSTOP G46 WG
LALSTOP G46 WG on biofungitsiid, mille toime põhineb kasulikul seenel Clonostachys rosea tüve J1446.
Maasikal kasutatakse kasvuhoones, avamaal ja tunnelis juurehaiguste ja hahkhallituse tõrjeks. Juurehaiguste tõrjeks tehakse esimene töötlemine ümberistutamise ajal, hahkhallituse tõrjeks alates õitsemise algusest.
Prestop
Prestop on bioloogiline fungitsiid, mille toime põhineb kasulikul seenel Clonostachys rosea J1446.
Maasikal kasutatakse Prestopi juurehaiguste ja hahkhallituse ennetavas bioloogilises tõrjes. Bioloogilise preparaadi puhul on oluline alustada tõrjega enne tugeva haiguskahjustuse väljakujunemist.
Prestop Mix
Biofungitsiid maasika ja vaarika hahkhallituse tõrjeks mesilaste või kimalaste kaudu. Maasika- või vaarikapõllu kõrvale paigutatakse õitsemise algusajaks kaks eraldiseisva dosaatoriga mesilas- või kimalastaru hektari kohta. Kogu õitsemisperioodi vältel lisatakse igal hommikul dosaatoritesse Prestop Mixi pulbrit.
Lalstim Osmo
Lalstim Osmo on bioloogiline kasvustimulaator, mis leevendab taimede stressi. Samuti aitab ära hoida külmakahjustusi õitsemise ajal. Sobib lehtede kaudu pritsimiseks.
Kahjurite boiloogiline tõrjelink
Maasikalest, ripslased
- Neoseiulus cucumeris (end. Amblyseius cucumeris) (pudelis ja kotis)
Punane kedriklest
- Phytoseiulus persimilis - röövlest
- Amblyseius californicus (pudelis ja kotis)
Kõrvkärsaka/maipõrnika vastsed
Ripslased
Ripslased on meil looduses väga levinud. Maasika õitsemise ajal tuleks hoiduda põlluäärte niitmisest, et ripslased maasikatele üle ei tuleks. Ripslased imevad taimemahla lehtede alumisel küljel ja õiepõhjast, nõrgestades taimi ja kahjustades vilju.
Tõrjet röövlestadega tuleks alustada maasikate õitsemise ajal.
Maasikalest
Maasikalest on u 0,25 mm suurune, mistõttu teda palja silmaga ei näe. Talvitub kasvukuhiku lehtede vahel ja kahustab eriti sisemisi, noori lehti. Tõrjega tuleb alustada õitsemise alguses, kui öökülmad on möödas, korrata hilissuvel.
Punane kedriklest
Täiskasvanud punased kedriklestad on 0,3 – 0,5 mm pikkused ning neil on mõlemal küljel mustad täpid. Talvituvad või uutele peremeestaimedele levima valmistuvad lestad on punased. Eelistab pigem vanemaid lehti. Lehed muutuvad kollasetäpiliseks, viljadele tekib korkkude. Kolooniad võivad olla kaetud võrgendiga.
Kõrvkärsaka vastsed
Kõrvkärsaka vastsed on mullas elavad valkjad vageltõugud. Noored vastsed toituvad peenematest juurtest, suuremad vastsed võivad kahjustada jämedamaid juuri ja juurekaela.
Maipõrnika vastsed
Maipõrnika vastsed on mullas elavad nn konutõgud. Neil on omapärane kõverdunud keha ning nad võivad kasvada kuni 6 cm pikaks. Vastsed toituvad kõdust ja narmasjuurtest. Tugeva kahjustuse korral võivad taimed hävida.
Abivahendid
- Luubid
Liimpüünised
- Liimpüüniste lehed , papist või plastikust (kollased/sinised)
- Liimpüüniste rullid
15 cm × 100 m (kollased/sinised)
30 cm × 100 m (kollased)
