Soovitused poti- ja suvelillede bioloogiliseks taimekaitseks katmikalal

Biofungitsiidid ja biostimulaatorid

Juurehaigused

• Prestop
• Mycostop
• Lalstop G46 WG

Hahkhallitus

• Lalstop G46 WG

Kasvustimulaatorid

• Lalstim Osmo - ennetab ka viljatipumädanikku ja viljade lõhenemist

Lalstop G46 WG
LALSTOP G46 WG on biofungitsiid, mis on mõeldud seemnete ja mulla kaudu levivate seenhaiguste tõrjeks erinevate põllukultuuride seemikutel, mitmetel köögiviljadel ja dekoratiivtaimedel kasvuhoones ning maasikatel kasvuhoones, avamaal ja tunnelis kasutamiseks. 

Esimene töötlemine potistamise ajal, korrata 4-6 nädala tagant.

Prestop
Prestop on bioloogiline fungitsiid, mille toime põhineb kasulikul seenel Clonostachys rosea J1446. Prestopi võib kasutada haiguste ennetavaks tõrjeks avamaal ja kasvuhoones. Juurehaiguste tõrjeks töödeldakse kasvusubstraati külvi, pikeerimise ja / või istutamise ajal. Töötlemist korratakse 3–4 nädala järel. 

Prestop-vesilahus pritsitakse, kastetakse, antakse tilkkastmissüsteemi kaudu või segatakse kasvusubstraati. 

Mycostop
Mycostop on biofungitsiid mitmesuguste seemnetest ja mullast lähtuvate seennakkuste tõrjeks kasvuhoonekultuuridel. Mycostopi preparaati kasutatakse kasvusubstraadiga töötlemisel, samuti kuivseemnete puhtimisel ning pistikute ja tippsibulate sissekastmisel enne istutamist. Seda lisatakse kasvusubstraatidele niisutussüsteemide kaudu, kastmise või pinnasesse segamise teel.

Lalstim Osmo
Lalstim Osmo on bioloogiline kasvustimulaator, mis leevendab taimede stressi. Samuti aitab ära hoida külmakahjustusi õitsemise ajal. Sobib lehtede kaudu pritsimiseks.

Kahjurite bioloogiline tõrje kasuritega

Karilased

• Swirskii - röövlest (pudelis ja kotis)
• Encarsia formosa ja Eretmocerus eremicus - kiletiivalised parasitoidid
• Delphastus catalinae - röövmardikas

Ripslased

• Orius laevigatus ja Orius majusculus - röövlutikad
• Neoseiulus cucumeris (end. Amblyseius cucumeris) (pudelis ja kotis)
• Amblyseius swirskii - röövlest (pudelis ja kotis)

Kedriklest (aeg-ajalt)

• Phytoseiulus persimilis- röövlest
• Amblyseius californicus (pudelis ja kotis)

Lehetäid

• Kiletiivalised parasitoidid Aphidius colemani, Aphidius ervi ja Aphelinus abdominalis
• Pahksääsklane (Aphidoletes aphidimyza)
• Kiilassilma (Chrysoperla carnea) vastsed
• Sirelase (Episyrphus balteatus) vastsed
• Lepatriinud (Adalia bipunctata)

Seenesääsed ja sookärblased

• Nematoodid - Steinernema feltiae ja Steinernema carpocapsae
• Stratiolaelaps scimitus (end. Hypoaspis miles)– röövlest
• Atheta coriaria - röövmardikas

Kaevandikärbsed

•  Diglyphus isaea ja Dacnusa sibirica - kiletiivalised parasitoidid

Liblikkahjurid

• Trichogramma brassicae – kiletiivaline parasitoid

Lestad (Tarsonemidae)

Amblyseius swirskii ja Neoseiulus cucumeris (end. Amblyseius cucumeris) 

Karilased
Karilased imevad taimemahla ning eritavad suhkrurikast mesikastet, millele võivad areneda nõgiseened. Tugeva kahjustuse korral väheneb taime fotosünteesivõime ja saagi kvaliteet.

Punane kedriklest
Täiskasvanud punased kedriklestad on 0,3 – 0,5 mm pikkused ning neil on mõlemal küljel mustad täpid. Talvituvad või uutele peremeestaimedele levima valmistuvad lestad on punased. Eelistab pigem vanemaid lehti. Lehed muutuvad kollasetäpiliseks. Kolooniad võivad olla kaetud võrgendiga.

Ripslased
Ripslased kahjustavad lehti, õisi ja noori taimeosi. Kahjustatud lehtedele tekivad sageli iseloomulikud hõbedased laigud ning väikesed tumedad väljaheitetäpid.

Lehetäid
Lehetäid imevad taimemahla ning võivad põhjustada võrsete ja lehtede deformatsiooni. Lisaks eritavad nad mesikastet ning võivad levitada taimeviiruseid.

Seenesääsed
Seenesääskede vastsed arenevad niiskes kasvusubstraadis. Suure arvukuse korral võivad nad kahjustada noori juuri ning teisi taimede maa-aluseid osi.

Sookärblased
Kasvuhoonesalati lehtede vahel hukkuvad sookärblased põhjustavad kosmeetilist ja hügieenilist kahju. Sookärblased võivad kahjustada taimede pehmeid kudesid. Lisaks levitavad sookärblaste vastsed ja täiskasvanud isendid taimehaiguseid.

Kaevandikärbsed
Kaevandikärbeste vastsed liiguvad lehekoes ja tekitavad sinna iseloomulikke käike ehk kaevandeid. Tugeva kahjustuse korral väheneb lehtede fotosünteesiv pind.

Liblikkahjurid
Liblikkahjurite (nt öölaste) röövikud võivad kahjustada lehti, võrseid ja teisi taimeosi.