Taimestress – kuidas aidata põllukultuuril stressiga toime tulla?

Ilmastikku põllumees muuta ei saa, kuid taimede stressitaluvust saab toetada. Kõige parem tulemus saadakse siis, kui stressiriskiga arvestatakse juba enne, kui kahjustused põllul selgelt nähtavaks muutuvad.

Taimestress tekib olukorras, kus kasvutingimused kalduvad taime jaoks optimaalsest kõrvale. Põllumajanduses räägitakse sageli abiootilisest stressist, mida põhjustavad keskkonnatingimused.

Levinumad stressitegurid on:

• põud ja veepuudus;
• kõrge temperatuur ehk kuumastress;
• külm ja öökülmad;
• liigniiskus;
• toitainete puudus või halb kättesaadavus;
• ebasoodsad mullatingimused.

Taim reageerib stressile ainevahetuse muutmisega. Kui stress kestab kaua või saabub taime jaoks tundlikus kasvufaasis, võib selle mõju kanduda edasi saagi kujunemisse.

Põuastress – kui taimel jääb vett puudu

Põuastress ei tähenda ainult nähtavalt närbunud taime. Veepuuduse korral reguleerib taim veekadu muu hulgas õhulõhede sulgemise kaudu, kuid sellega väheneb ka fotosünteesiks vajalik gaasivahetus.

Seetõttu on tugeva ja sügavale ulatuva juurestiku areng eriti oluline. Suurema mullamahu läbi juurinud taimel on paremad võimalused kasutada sügavamates mullakihtides leiduvat vett ja toitaineid.

Kuumastress mõjutab taime ainevahetust

Kõrge temperatuur suurendab taime jahutamise vajadust ning kuumus esineb sageli koos veepuudusega. Selline kombinatsioon võib muuta stressi mõju veel tugevamaks.

Kõige keerulisem on olukord siis, kui kuuma- ja põuaperiood langeb kokku kultuuri olulise arengufaasiga, näiteks intensiivse kasvu, õitsemise või saagikomponentide moodustumisega.

Toitainete kättesaadavus mõjutab stressitaluvust

Stressitaluvuse seisukohalt on tähtis tasakaalustatud taimede toitumine.

Näiteks fosfor on oluline juurestiku arengus ja taime energiavahetuses. Kaalium osaleb taime veerežiimi reguleerimises ning mikroelemendid on vajalikud paljudes fotosünteesi ja ainevahetusega seotud protsessides.

Oluline pole aga ainult see, kui palju toitaineid mullas leidub. Jaheda, kuiva või muul viisil ebasoodsa kasvukeskkonna korral võib toitainete omastamine olla piiratud ka siis, kui mullas on neid piisavalt.

Kas biostimulaatorid aitavad taimestressi vähendada?

Biostimulaatoreid kasutatakse taimede loomulike protsesside toetamiseks ning stressitaluvuse parandamiseks. Sõltuvalt tootest võivad need sisaldada näiteks merevetikaekstrakte, aminohappeid või teisi bioaktiivseid ühendeid.

Kõige olulisem on kasutamise ajastus. Kui toode on mõeldud taime stressitaluvuse toetamiseks, võib ennetav kasutamine enne prognoositavat stressiperioodi olla tõhusam kui reageerimine alles siis, kui taim on juba tugevalt kahjustunud.

Biostimulaator ei asenda vett, põhiväetamist ega head agronoomiat – seda tasub käsitleda osana terviklikust taimekasvatustehnoloogiast.

Vaata videost lähemalt, kuidas taimestress põllukultuure mõjutab ja mida saab teha taimede stressitaluvuse toetamiseks.