Villtäi - kahjustus ja bioloogiline tõrje

Villtäid kahjustavad taime, imedes rakumahla ja eritades mesikastet, mis määrib taimi. Nende tõrjumine on väga keeruline, kuid õigel ajal avastades on arvukuse vähendamiseks ja kontrolli all hoidmiseks võimalik kasutada selliseid kasureid nagu:

• lepatriinu Cryptolaemus montrouzieri, 
• kiletiivaline parasitoid Anagyrus pseudococci,
• kiilassilm Chrysoperla carnea.

Bioloogilise tõrje suur eelis on võimalus hoida kahjurite arvukus kontrolli all ilma tavapärase keemilise tõrje pideva kasutamiseta. See sobib hästi integreeritud taimekaitsesse.

Kilptäiliste kilp, mida nad eritavad, et kaitsta ennast ja oma järeltulijaid, võib olla kas pulbriline ja kestendav (puudertäilased ehk villtäid: Pseudococcus longispinus ja Planococcus citri) või tugev ja vahajas (kilptäid). 

Kilptäiliste täiskasvanud emased on tiivutud ja neil ei ole selgesti eristatavat pead, rindmikku ega tagakeha. Kõikidel liikidel ei ole isegi jalgu. Lisaks on nende tundlad taandarenenud. Harva esinevad isased on rohkem putukate moodi.

Villtäi vastsed ja emased on kahjurid, kes kahjustavad taime, imedes rakumahla ja eritades mesikastet, mis määrib taimi. Villtäid võivad levitada ka taimeviiruseid. Täiskasvanud isased ei kahjusta taimi.

Paljud kilptäiliste liigid paljunevad neitsisigimise teel. Emane muneb oma kilbi alla suure hulga mune, millest kooruvad vastsed. Sageli on ainult esimene vastsejärk liikuv, teised arengujärgud jäävad taimel paigale. Villtäi emastel on jalad ja nad on võimelised veidi liikuma.

Villtäi Pseudococcus longispinus

Pseudococcus longispinus´e peremeestaimedeks on näiteks asparaagus, begoonia, palmid, hibisk, liiliad ja kaktused. Emased Pseudococcus longispinus´ed elavad lehe pinnale kinnitunult. Nad on umbes 3 – 5 mm suurused ja nad eritavad ümber keha kollaka või hallika vahakatte. Täiskasvanud emaseid iseloomustab kaks pikka sabaniiti, mis asuvad keha tagaosas. Need niidid on sama pikad nagu putuka keha.

Villtäi Planococcus citri

Planococcus citri peremeestaimede valikusse kuuluvad muu hulgas ka ratsuritähed, sõnajalad, orhideed ja erinevad tsitruse perekonna taimed. Planococcus citri kollased munad asuvad kaitstult emase poolt sekreteeritud munakotis. Vastsed on 0,5-4 mm suurused, ümarad. Vahakiht areneb nende pinnale pärast esimest vastsejärku. Täiskasvanud Planococcus citri emane on ovaalse kujuga, 4-5 mm pikk  ja 1,5 mm lai. Ta eritab ümber keha villataolise katte, mis võib olla 5-15 mm. Täiskasvanud emastel võib näha seljal pikisuunalist hallikat triipu. Villtäide imemine nõrgestab taimi. Suurimat kahju põhjustab villtäide eritatav mesikaste ja sellel elavad nõgi- ja jahukasteseened. Lisaks eritab Planococcus citri taimedesse toksiine, mis võib põhjustada mõnedel taimedel väärarenguid.

Villtäide bioloogiliseks tõrjeks on võimalik kasutada lepatriinut Cryptolaemus montrouzieri, kiletiivalist parasitoidi Anagyrus pseudococci ja kiilassilma Chrysoperla carnea vastseid.

Cryptolaemus montrouzieri 

Cryptolaemus montrouzieri on lepatriinu, keda kasutatakse villtäide tõrjeks kevadel ja suvel.

Täiskasvanud lepatriinu on umbes 4 mm suurne, tema esi- ja tagaosa on oranž, ülejäänud keha on pruunikasmust. Vastne sarnaneb villtäiga.  

Ta erineb villtäist kiirema liikumise ja tumedama alaosa poolest. 

Nii lepatriinu Cryptolaemus montrouzieri vastsed kui ka täiskasvanud isendid on kiskjad. Neile sobivad toiduks kõik villtäi erinevad arengujärgud. Üks lepatriinu sööb elu jooksul kuni 300 villtäid.

Lepatriinud levitatakse vahetult saastunud kohtadesse.

Anagyrus pseudococci

Anagyrus pseudococci on kiletiivaline parasitoid, keda kasutatakse villtäide tõrjeks.

Anagyrus pseudococci  täiskasvanud emane on umbes 2 mm suurune ja roostepruuni värvusega, seljal hallid triibud. Tundlad on valged ning pea on suur ja must.

Anagyrus pseudococci parasiteerib villtäidel.

Levitamiseks pannakse pudel avatult taimede vahele villtäide lähedusse. Anagyrus pseudococci on väga tõhus villtäide leidmisel ka kahjurite väiksema arvukuse korral, seega sobib hästi ennaktõrjeks.

Chrysoperla carnea

Chrysoperla carnea on kiilassilm, kelle vastseid saab kasutada peaaegu kõigi lehetäi liikide, eriti virsiku-lehetäi ja kurgi-lehetäi tõrjeks. Toitub ka lestadest, ripslastest ja villtäidest.

Täiskasvanud kiilassilmad ei paljune kasvuhoones. 

Vastsed tuleb levitada taimedele otse lehetäide kolooniatesse. Suurematesse kolletesse levita rohkem vastseid. Kiilassilma ei kasutata ennetavalt.

NB! Kiilassilma vastsed võivad mõnikord inimesi hammustada. Seetõttu ei soovita neid kasutada eluruumides.