Näriliste kiireks ohjamiseks tuleb kindlasti kasutada rottide ja hiirte populatsioonile vastavas koguses mürksööta. Kui mürksööta on liiga vähe, siis ei söö mõned närilised piisavalt sööta, et saada kätte surmav annus, ja neid isendeid ei õnnestu kõrvaldada. Samuti võivad ebapiisavas koguses mürksööta tarbinud närilised edaspidi hakata seda vältima. Seetõttu tuleks söödapunktid 1–2 päeva pärast esimese mürksööda väljapanemist üle kontrollida ja mürksööta juurde panna, kui seda on söödud. 

• Asetage sööt kohta, kus on näriliste aktiivsuse märke, näiteks värske väljaheide, pesade ja urgude sisse või lähedusse, jooksuradadele ja näriliste toitumiskohtadesse.
• Ratimor vahaplokid tuleb kinnitada söödamajadesse. Sööt tuleb kindlalt hoiustada nii, et see minimeeriks teiste loomade või laste söömise ohtu. Kinnitage sööt nii, et seda ei saaks minema lohistada.
• Asetage söödamajad hoonetesse ja nende ümbrusesse, keskendudes esmajoones piirkondadele, kus rotte/hiiri on nähtud. Samuti tuleks üks söödapunkt asetada kummalegi poole iga ukseava, mille kaudu närilised võivad liikuda.
  Paigutage söödapunktid kogu alale. Üldiselt on palju tõhusam kasutada suuremat hulka väikeseid söödapunkte võrreldes väiksema arvu suurte söödapunktidega. Suured söödapunktid suurendavad ohtu metsloomadele ja teistele mitte-sihtrühma loomadele.
• Kui mürksööda andmine peab kestma üle ühe nädala, siis jätkake mürksööda lisamist iga seitsme päeva tagant, kuni tarbimine lõppeb.
• Tõrjeprogrammi alguses tuleks kõrvaldada muud kättesaadavad toidud.
• Tõrjeprogrammi ajal tuleb piisava sagedusega tegeleda ka surnud näriliste otsimise ja kõrvaldamisega (vähemalt kaks korda nädalas).
• Kanalisatsioonis kasutamisel tuleks sööt asetada nii, et see oleks kaitstud üleujutuse või paigalt nihkumise eest.
• Aseta sööt näriliste hoonetesse sisenemiskohtadesse põrandale ja masinate ümber.

NB! Ärge asetage sööta näiteks kombaini kabiini, sest see võib meelitada närilised sinna sööma.
Enne hiire- ja rotimürgi kasutamist tuleb kaaluda ennetavaid tõrjemeetmeid nagu toidu eemaldamine ja sissepääsuavade sulgemine, ning kemikaalivabu tõrjemeetodeid.

Kasuta Ratimori koos lukustatava söödamajaga

Söödamaja sobib ideaalselt kitsastesse peibutusolukordadesse. Söödamaja sisaldab nelja vertikaalset söödaasendit lukustusvarrastega, mis ei kuku puhastamise ajal välja, ning eemaldatavat ümarate nurkadega alust maja kiireks teenindamiseks. Söödamaja hoiab sööda lastele ja koduloomadele kättesaamatus kohas. Söödamaja pakub peibutus- ja püüdmisvõimalusi vastavalt Sinu vajadustele.

1. Paiguta söödamaja nii, et sissekäik oleks seina ääres. Närilised liiguvad põhiliselt mööda samu radu ja need kulgevad tavaliselt seinte äärest, mis pakuvad närilistele kaitset. Söödamaja tuleks paigutada nii, et see jääks närilise teele, see aitab neil sellega harjuda ning teeb ka söödamajja mineku turvalisemaks.

2. Söödamajad tuleks paigutada kohtadesse, kus on näha näriliste tegevuse jälgi ja hoonesse sissepääsude juurde. Võimalusel paigutada söödamajad seinatagustesse, seal tunnevad närilised end turvalisemalt ja mürksööda tarbimine on nende jaoks mugavam.

3. Jälgi, et sööta oleks alati piisavalt. Söödamajasid tuleks peale paigaldamist jälgida tihedamalt paari päeva järel ja asendada tarbitud sööt. Kui tarbimine söödapunktides väheneb, siis võib kontrolli teha harvemini (1-2x nädalas).

Kasutage Ratimori ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!

Ratimor vahaplokid on professionaalseks kasutamiseks mõeldud taimekaitsevahend.

Toote ostul on vajalik esitada kehtiv taimekaitsetunnistus.

Ohutuskaart

1. Jälgi, kus närilised tegutsevad. Sellest annavad märku jäljed tolmus, väljaheited, kahjustused ja lõhn.

2. Hoia ruume puhtana ja korrastatuna. Mida vähem on kohti, kus närilised saavad rahulikult ringi liikuda ja ennast peita, seda keerulisem on neil hoonetes sees pesitseda.

3. Piira ligipääsu toidule. Masinad tuleks väga hoolikalt enne talveks seisma panemist puhastada, et vältida näriliste huvi nendes pesitsemise vastu. Samuti ei tohiks jätta laiali asju, mis võiks närilistele toiduks sobida. Teravilja ladudes on see küll keeruline, aga muudes ruumides tuleks kindlasti tähelepanu pöörata.

4. Sulge avad. Mida vähem avasid hoonel on, seda keerulisem on närilistel hoonesse tungida. Arvestama peab sellega, et närilised suudavad läbi pugeda väga väikestest avadest (nt laiusega 1,3 cm). Võimalusel tuleb sulgeda kõik sellised avad, mis on tekkinud kas ajaga või tehtud näriliste poolt.

5. Paigalda söödamajad nii sise- kui välisruumidesse, sest närilised elutsevad tavaliselt nii sees kui väljas. Kui väljas on tingimused soodsad, ei tungi nad nii palju eluruumidesse, kuid võivad siiski pesitseda ümber hoonete.

6. Veendu, et sööta oleks alati piisavalt. Muidu võib tekkida olukord, kus sööt lõppeb ja näriline saab sellest ainult halva kogemuse ja ei tarbi seda sööta enam.

7. Närilised on kartlikud uute asjade suhtes. Söödamajade paigaldamisel võib minna aega kuni nädal, enne kui närilised julgevad nendesse siseneda. Seega ei pea muret tundma, kui sööda väljapanekul seda kohe tarbima ei hakata.

8. Jätka monitoorimisega, isegi kui probleem tundub olevat lahendatud, sest soodsad tingimused võivad kohale meelitad uued närilised.