Oluline on siinkohal, et vahekultuuride kasvatamine pärsib umbrohtumust, pakkudes umbrohtudele vee, toitainete ja valguse pärast konkurentsi. Mõned kultuurid (näiteks rukis, ristõielised) eritavad mulda ka mitmeid aineid (näiteks ristõielised eritavad glükosinolaate), mis pärsivad umbrohuseemnete idanemist ning tärkamist. Paljud suure lehemassiga ja kiire algarenguga kultuurid vähendavad päikesevalguse jõudmist mullale ning takistavad tänu sellele umbrohuseemnete idanemist.

Vahekultuuride puhul ongi oluline silmas pidada, et kasvatada võiks kiire algarenguga ning varajase tärkamisega kultuure, mis suudaksid kasvatada suure biomassi ka vähemsoodsa sügise puhul. Talviste vahekultuuride puhul on sobiv külviaeg kohe peale põhikultuuri koristamist, kuid mitte hiljem kui augusti keskpaigas.

Vahekultuurid Eestis

Eestis kasvatatakse vahekultuuridena mitmeid ristõielisi (valge sinep, õlirõigas, raps, kesaredis), teravilju (rukis, tatar), liblikõielisi (talivikk, Aleksandria ristik, inkarnaatristik) ja ka näiteks itaalia raiheina, keerispead. Ristõieliste vahekultuuride puhul tuleb nuutri leviku vähendamiseks siiski jälgida külvikorda ning vältida ühel põllul järjestikustel aastatel ristõieliste kultuuride kasvatamist.

Baltic Agro heinaseemnete tootevalikust sobivad vahekultuurideks inkarnaatristik ja ka kõik teised ristikud, itaalia raihein, kesaredis, keerispea jt.

Tutvu sordivalikuga

Kultuur	Külvisenorm, kg/ha
Inkarnaatristik	15
Punane ristik	12-15
Roosa ristik	8-10
Valge ristik	3-4
Itaalia raihein	25-30

Kasutada võib ka itaalia raiheina ja inkarnaatristiku segu vahekorras 10 kg : 15 kg või juba valmis segusid.

Külvisenorme võib vähendada, kui ilmastik on taimede arenguks väga soodne (soe ja niiske) ja külv toimub juulis või augusti alguses.

Uudised

Märksõnaga "põllupäevik"

Vahekultuuride kasvatamine