Lämmastik ja väävel

Lämmastik on oluline element terve kasvuperioodi jooksul – taimed on lämmastikupuuduse osas väga tundlikud. Lämmastik osaleb fotosünteesis, mängib rolli rakkude pooldumisel ning uute kudede moodustamisel. Lämmastiku omastamine algab varakult, mis tähendab, et sellel on oluline roll juba ka võrsumise soodustamisel. Lämmastikku esineb mitmes vormis: nitraatlämmastik omastatakse taimede poolt kiiresti ning ammooniumlämmastikku omastatakse pikema perioodi jooksul, sest see peab enne läbima nitrifikatsiooni ja mineralisatsiooni protsessid (+20◦C mullatemperatuuri juures kestab protsess 7 päeva, +10 ◦C juures 14 päeva).

Lämmastiku puuduse peamiseks tundemärgiks on heledad lehed, vanematel lehtedel võib muutust märgata varem. Lisaks jääb taim kasvus kängu, väheneb võrsumine ning ka lehepinda on vähem.

Neil põldudel, kus eelkultuuriks on teravili, võib lämmastikku anda ka põhu lagundamise soodustamiseks. Taimejäänuste lagundamiseks on oluline lagundatava materjali süsiniku ja lämmastiku suhe (C : N) ning teraviljapõhu puhul on see 50…100: 1, kuigi optimaalne oleks 15…25:1. Seega jääb teraviljapõhu lagundamisel mikroobidel lämmastikust puudu ning see võetakse mullavarudest. Mis omakorda tähendab seda, et kultuurtaimikul võib tekkida lämmastikupuudus. Kirjanduse andmetel on 1 tonni põhu lagundamiseks vaja 5-7 kg lämmastikku. Taimejäänuste kiiremaks mineraliseerumiseks antav lämmastik tuleks laotada esimesel võimalusel pärast saagi koristamist (nt enne randaalimist). Kasutades sügisel madala lämmastikusisaldusega NPK-väetisi, võiks lisakoguse NS-väetist anda vahetult enne või mõni päev pärast külvamist, mitte jääda ootama teraviljade tärkamist.

Baltic Agro tootevalikus on mitmeid lämmastikväetiseid, mis sobivad sügiseseks kasutamiseks: AN 34,4 ja NS 30-7, YaraBela Axan 27+4S ning YaraBela Sulfan 24+6S.

Väävel aitab parandada lämmastiku omastamist, osaleb aminohapete ja proteiini sünteesil, parandab talvekindlust ning juurestiku arengut. Väävlit soovitatakse sügisel anda maksimaalselt 10-15 kg/ha. Väävli kasutamisega ei tasu liialdada, kuna ta on mullas väga liikuv element ning leostub sügis-talvisel perioodil mullast välja. Väävel seob endaga mullas kaltsiumit ja magneesiumit ning leostudes võtab ka need mullast kaasa. Tulemuseks on muldade hapestumine.

Uudised

Märksõnaga "sügistöö"

Taliviljade sügisväetamine

Talirapsi sügisene täiendväetamine