Leheväetised kõrsumise faasis

Kõrsumise faasis on taimedel kiire kasvuaeg ja puudu võib jääda erinevatest toiteelementidest. Selles faasis on tähtis hoida fotosüntees võimalikult intensiivsena. Selleks tuleb hoolt kanda, et magneesium ja mikroelemendid Mn, Zn, Cu, Fe, Mo oleksid taimedele kättesaadavad.

Baltic Agro poolt viimastel aastatel põldudelt võetud mullaanalüüside tulemused on näidanud, et muldades jääb tihtipeale puudu boorist, vasest, molübdeenist ja tsingist. Lehtedes aga ei ole kasvu ajal sageli piisavalt boori, vaske, rauda, mangaani, molübdeeni ja tsinki — seda just ajal, mil taimed vajavad neid kõige enam.

Mangaan (Mn)

Mangaanil on oluline roll fotosünteesil ja veerežiimi reguleerimisel. Samuti osaleb ta hingamisfunktsioonis, klorofülli ja aminohapete sünteesis ning nitraatide assimilatsioonis. Teraviljad vajavad mangaani kõige enam kõrsumisfaasis ja õietolmu moodustumise ajal. Mangaan on nii mullas kui ka taimes väga vähe liikuv element. Puudustunnused avalduvad kõigepealt noorematel lehtedel: lehe veenide vahele tekivad kollased või valkjad alad. Mangaani puuduse all kannatades on taimed haigustele vastuvõtlikud ega suuda toime tulla abiootilise stressiga. Küll aga võivad teraviljapõllu traktori jälgedes puudustunnused olla nõrgemad või puududa, sest seal on muld tihedam – see aitab taimedel mangaani paremini kätte saada. Mangaanipuuduse puhul on ravimine ennetamisest efektiivsem, sest mangaan ei liigu uutesse kasvavatesse taimeosadesse. Mangaanipuuduse kõrvaldamiseks pritsitakse mangaaniväetistega korduvalt siis, kui puuduse sümptomid ilmnevad uuesti.

Tsink (Zn)

Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises ja sõlmevahede pikenemises. Tsingipuudusel aeglustuvad võrsumise faasis lehtede kasv ja juurestiku arenemine. Selle tulemusena väheneb omakorda fotosünteesiv pind ning kannatab saagikus, lisaks väheneb terade arv pähikus. Piisav tsingi olemasolu taimes on oluline ka lipulehe faasis, sest see mõjutab oluliselt proteiinisisaldust. Tsingipuuduse tõttu aeglustub taimede kasv, sõlmevahed jäävad lühikeseks ning lehed väikeseks ega arene korralikult välja. Lehtedele tekivad roodudevahelisele alale klorootilised märgid, mis hiljem muutuvad pruunikateks nekrootilisteks laikudeks. Kuna mullas on tsingi tase üldjuhul madal, siis tuleks seda lehtede kaudu juurde manustada. Parim aeg pritsimiseks on kuni kõrsumisfaasi keskpaigani. Kui tsingi puudus peaks esinema hiljem, siis saab ja peaks seda parandama ka veel lipulehe faasis, sest puuduse korral jääb terade proteiinisisaldus madalaks.

Magneesium (Mg)

Magneesium on klorofülli koostises kõige olulisem element. See on vajalik valgusenergia kasutamiseks fotosünteesil ning taimede kasvu- ja arenguprotsessides. Ebasoodsad tingimused, näiteks ekstreemsed temperatuurid (nii madalad kui ka kõrged), raskendavad ja piiravad magneesiumi omastamist. Magneesiumi puudus aeglustab taimede kasvu ja arengut ning pärsib fotosünteesi. Kloroos algab leheroodude vahelt ja vastu valgust vaadates näivad lehed triibulised.

Molübdeen (Mo)

Molübdeen on paljude ensüümide koostises, osaleb katalüsaatorina erinevates redoksreaktsioonides. Molübdeen on taimes väga liikuv ja seetõttu avalduvad puudustunnused esmalt vanemates lehtedes. Kuna molübdeen on osaline ka lämmastiku ainevahetuses, siis võib molübdeeni puudus kaasa tuua ka lämmastiku vaeguse. Eriti oluline on tänaste kõrgete lämmastikväetiste hindade juures tagada kalli lämmastiku võimalikult efektiivne kasutus. Molübdeeni puudusel taimede kasv peatub ja lõpptulemusena jäävad terad väikeseks. Teravili vajab molübdeeni väikestes kogustes.

Raud (Fe)

Raud on vajalik klorofülli tootmiseks, seeläbi mõjutab see element fotosünteesi. Raud osaleb redoksreaktsioonides, mis on tähtsad energia edasi kandmiseks ja lämmastiku fikseerimiseks. Raud ei ole kuigi liikuv element ja seetõttu avalduvad tunnused esmalt nooremates lehtedes. Lehtedele ilmuvad kollakas-rohelised triibud.

Vask (Cu)

Vasepuuduse riski korral tuleb vasega lehekaudselt väetada hiljemalt võrsumise lõpuks. Siis on sellest saadav kasu maksimaalne. Vasel on oluline roll fotosünteesis, ta tagab klorofülli stabiilsuse ning aeglustab selle lagunemist. Vask soodustab ka valkude ainevahetust, suurendab terade arvu pähikus ning nende proteiinisisaldust. Lisaks aktiveerib see taimedes ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taimed lamandumiskindlamad. Esmased puuduse sümptomid avalduvad võrsumise ja kõrsumise faasis ning lehed muutuvad tipust helekollaseks või valgeks. Samuti keerdub lipuleht ning hiljem võib viljapea kumerduda või jääda longu. Selliste visuaalsete puudustunnuste ilmnedes on lehekaudse väetamisega juba hilinetud.

Vasepuudusel on ka teravilja peade täituvus ebaühtlane ning tera jääb tillukeseks. Kuna vask osaleb valgusünteesi protsessis, siis selle puudusel jääb ka tera proteiinisisaldus madalaks. Kuna mullas on vase tase tagasihoidlik, siis tuleks seda taimedele kindlasti lehtede kaudu juurde anda. Oluline on, et taim oleks vajalikus koguses vasega stabiilselt varustatud.

Uudised

Märksõnaga "tsink (zn)"

Maisi sordivõrdlus 2022

Taliteraviljade kasvureguleerimine ja T1