Rohumaad on suured toitainete tarbijad. Lämmastikuga väetamine on eelkõige oluline kõrreliserohkete rohumaade puhul. Lämmastik tagab kõrge saagikuse ja proteiinisisalduse. Peab meeles pidama et proteiinisisaldus silos sõltub ka heintaimede liikidest ja niiteajast. Liblikõielisi kultuure kõrgete lämmastiku kogustega ei väetata, sest see pärsib mügarbakterite tekkimist ja seeläbi õhulämmastiku omastamist. Kui liblikõielisi kultuure on 30% või rohkem, peab lämmastiku kogustega olema tagasihoidlik. Lämmastiku madal norm (näiteks 20 kg/ha) intensiivistab rohukasvu ja parandab saagikust.

Lämmastikku kasutavad taimed efektiivselt ainult siis, kui mulla pH, fosfori- ja kaaliumisisaldus on õigetes vahekordades.

Lisaks lämmastikule tarbivad rohumaad ka rohkelt kaaliumit. Kaaliumväetise efektiivsus sõltub kultuurist, mulla omadustest ning ilmastiku tingimustest. Liblikõieliserikkad rohumaad vajavad kaaliumit rohkem kui kõrreliserohked rohumaad. Rohumaade külvieelsel väetamisel vedelsõnnikuga on kaaliumi taset mullas võimalik tõsta, kuid ära ei tohi unustada, et kaalium on mullas liikuv ning leostuv. Oluline on kaaliumiga igal aastal väetada ja meeles pidada, et ainuüksi vedelsõnnikust rohumaadele vajalikku kaaliumit ei saa. Samas tuleks vältida kaaliumiga üleväetamist, sest viimane takistab kaltsiumi ja magneesiumi omastamist.

Fosforit antakse väetistega 2 kuni 4 korda vähem kui kaaliumit. Fosfori kättesaadavus on suuresti seotud mulla happesuse ning temperatuuriga. Fosfor parandab taimede kasvu ja kiirendab algarengut ning aitab kaasa saagilisa moodustumisele. Fosforiga väetamisel paranevad rohusööda aminohappeline koostis ja tärklisesisaldus.

Baltic Agro tootevalikus on mahetootjale nii orgaanilisi, organo-mineraalseid kui ka mineraalseid põhiväetisi. Erinevate NPK elementide (lämmastiku, fosfori või kaaliumi) sisaldusega on näiteks orgaanilised Monterra väetised, mis tänu suurele orgaanilise aine sisaldusele aitavad kaasa mullastruktuuri paranemisele. Sobivamad kaaliumväetised on Kalisop, Patentkali ja organo-mineraalne Ecoplant Humi.

Rohumaadele on lisaks põhielementidele olulised ka teised taime toiteelemendid:

Väävel (S) – Rohttaimed vajavad väävlit sama palju kui fosforit. Soovitatav lämmastiku ja väävli vahekord rohumaadel on 12:1. Väävli puudusel väheneb lämmastiku sidumine mügarbakterite poolt.

Vask (Cu) – Vask osaleb mügarbakterite tegevuses ning koos tsingi ja väävliga proteiinide moodustumise protsessis.

Magneesium (Mg) – Taimede fotosünteesi protsessis on magneesiumil koos vase ja mangaaniga võtmeroll. Väiksemgi puudujääk vähendab rohusaaki.

Mangaan (Mn) – Aktiveerib taimedes ensüümid, mis aitavad kaasa süsivesikute moodustumisele taimes. Lisaks on mangaanil koos fosforiga oluline roll juurte kasvu stimuleerimisel ning juurte tugevdamisel.

Tsink (Zn) – Reguleerib taimede kasvu ja rakkude jagunemist. Koos väävli ja vasega avaldab lisaks proteiini moodustumisele positiivset mõju aminohapete, ensüümide ja hormoonide tegevusele.

Uudised

Märksõnaga "vedelsõnnik"

Maherohumaade väetamine

Vedelsõnnikuga väetamine