Anpro UB on looduslikest mineraalsetest silikaatidest ja bioflavonoididest koosnev mitmetoimeline toksiinisiduja kõikidele põllumajandusloomadele.
Sobib TMR-i sisse mikserdamiseks.
Standardkasutus: 0,5-5 kg/tonni sööda kohta.
Väikesed mäletsejalised: 5-20 g/loom/päev.
Veised: 10-50 g/loom/päev.
Sideaine, koagulant ja paakumisvastane aine
Kuivatatud mustsõstra viljaliha
LISANDID (toote kilogrammi kohta)
Sideaine, koagulant ja paakumisvastane aine
Sepioliit E562 – 850000mg
Kieselguhr (puhastatud diatomiitmuld) E551c
Säilib kuni 24 kuud alates tootmiskuupäevast päikesevalguse eest kaitstud, kuivas ja jahedas kohas originaalpakendis.
Mükotoksiinid, mida võib leida pea igast silost ja söödateraviljast, on sageli nähtamatu vaenlane nii looma tervisele kui farmi kasumlikkusele. Silomaterjali satuvad toksiine produtseerivad hallitusseened peamiselt rohumassi sileerimiseks ettevalmistamise käigus ning enamasti toimub kõige ulatuslikum toksiinide produtseerimine sileerimise ajal.
Eelkõige saab vältida mükotoksiinide teket, kui kasutada õiget niitekõrgust, vältida rohumassi mullaga saastumist ning ennetada aeroobseid tingimusi silo korraliku tallamise ning siloaugu kiire täitmise ja sulgemisega. 2011.-2013. aastal läbi viidud uuring näitas, et 100% Eestis valmistatud rohusilodes esines Zearalenooni (ZEA) ja 98% Deoksünivalenooli (DON) ning kõigis testitud maisisilodes avastati nii Zearalenooni kui Deoksünivalenooli.
Söödateraviljadest leidub toksiine enim konserveeritud teraviljas. Sealjuures on ka toksiinide tase keskmine või kõrge. Suure kuivainesisaldusega teraviljades esineb mükotoksiine vähem ning saastatuse tase on enamasti madal ega ohusta loomade tervist.
Lisaks Zearalenoonile ja Deoksünivalenoolile võib söödamaterjalis leiduda ka Aflatoksiine, Ohratoksiini, T-2 toksiini ja Fumonisiine. Selleks, et hinnata ohtu loomade tervisele, tuleks mükotoksiinide tase määrata kõikidest silopartiidest ja söödateraviljadest. Ülevaade söötade toksilisusest annab aluse otsustada toksiinisiduja vajalikkuse üle.
Mükotoksiinid põhjustavad sööda tarbiise ja söödas sisalduvate toitainete seeduvuse langust. See aga viib piimatoodangu ja kaalutõusu vähenemiseni ning lüpsilehmade üldise halva jõudluseni.
Mükotoksiinidega saastunud sööt langetab piimakvaliteeti. Mõned mükotoksiinid, näiteks aflatoksiinid, erituvad piimaga ja seavad ohtu inimese tervise.
Kokkupuude mükotoksiinidega nõrgestab piimaveiste immuunsüsteemi, muutes nad haigustele ja infektsioonidele vastuvõtlikumaks. See omakorda tõstab veterinaarkulusid ja terviseprobleemide esinemissagedust.
Mükotoksiinid (nt zearalenoon) avaldavad negatiivset mõju loomade viljakusele. Tagajärjeks on ebaregulaarsed innatsüklid, vähenenud viljastumine ja isegi loote surm.
Teatud mükotoksiinid, eriti aflatoksiinid, põhjustavad maksakahjustusi. Maksakahjustus avaldab ulatuslikku mõju looma üldisele tervisele, kuna maks mängib olulist rolli ainevahetuses ja organismi puhastamises.
Eriti hoolsalt tuleb oma karja tervist jälgida kehval aastal, kui teravilja ja silo hulk on piiratud. Kõige efektiivsem ravi on alati haiguste ennetamine!