Bioloogilised silokindlustuslisandid – kuidas valida silole õiged bakterid?

Bioloogilised silokindlustuslisandid – kuidas valida silole õiged bakterid?

Hea silo eesmärk on säilitada võimalikult suur osa koristatud rohumassi või maisi toiteväärtusest kuni söötmiseni. Selle saavutamiseks peab fermentatsioon käivituma kiiresti ja kulgema soovitud suunas ning silo peab püsima stabiilsena ka hoidla avamisel ja söötmisel.

Bioloogilised silokindlustuslisandid sisaldavad valitud piimhappebakterite tüvesid, mis aitavad juhtida silo fermentatsiooni. Peamiselt kasutatakse homofermentatiivseid ja heterofermentatiivseid piimhappebaktereid, mille ülesanded silos on erinevad.

Õige silokindlustuslisandi valik sõltub eelkõige sileeritavast materjalist, selle kuivainesisaldusest, suhkrute sisaldusest, koristustingimustest, hoidla tüübist ning sellest, kui suur on silo soojenemise ja riknemise risk pärast hoidla avamist.

Miks kasutada bioloogilist silokindlustuslisandit?link

Bioloogilise silokindlustuslisandi eesmärk ei ole asendada head silotegemise tehnoloogiat. Õige koristusaeg, piisav tallamine, kiire hoidla sulgemine ja õhukindlus jäävad kvaliteetse silo aluseks.

Sobiv bakterpreparaat aitab aga fermentatsiooni soovitud suunas juhtida. Sõltuvalt kasutatud bakteritüvedest võib eesmärk olla:

  • fermentatsiooni kiire käivitamine;
  • silo pH kiirem langetamine;
  • soovimatute mikroorganismide aktiivsuse piiramine;
  • toitainete ja kuivaine kadude vähendamine;
  • pärm- ja hallitusseente arengu piiramine;
  • silo aeroobse stabiilsuse parandamine pärast hoidla avamist.

Bioloogiliste lisandite praktiliseks eeliseks keemiliste silokindlustuslisandite ees võib sõltuvalt tootest ja kasutusolukorrast olla ka väiksem kasutatav tootekogus ning sellest tulenevalt lihtsam logistika ja madalam transpordikulu.

Homofermentatiivsed bakterid – kiire fermentatsiooni käivitamisekslink

Homofermentatiivsed piimhappebakterid muudavad taimedes leiduvad fermenteeruvad suhkrud valdavalt piimhappeks. Piimhape on tugev silo pH langetaja ning seetõttu on nende bakterite peamine ülesanne aidata fermentatsioon kiiresti käivitada ja saavutada stabiilne happeline keskkond.

Silokindlustuslisandites kasutatakse näiteks järgmisi baktereid:

  • Enterococcus faecium
  • Pediococcus pentosaceus
  • Pediococcus acidilactici
  • Lactobacillus plantarum
  • Lactobacillus casei

Erinevatel bakteritel on fermentatsiooni käigus erinev roll. Mõned tüved toimivad aktiivselt fermentatsiooni algfaasis, teised muutuvad olulisemaks pH alanedes.

Fermentatsiooni alustajad

Näiteks Enterococcus ja Pediococcus perekonna valitud tüved võivad aidata fermentatsiooni kiiresti käivitada. Nende ülesanne on võtta kontroll taimemassis loomulikult esineva mikrofloora üle ning soodustada keskkonna kiiret hapestumist.

Fermentatsiooni jätkajad

Lactobacillus plantarum on üks tuntumaid silokindlustuslisandites kasutatavaid piimhappebaktereid. Selle tugevuseks on efektiivne piimhappe tootmine ja sellest tulenev pH langus.

Homofermentatiivsete bakteritega inokulandid on seega eelkõige suunatud kiire ja efektiivse fermentatsiooni saavutamisele.

Heterofermentatiivsed bakterid – silo stabiilsuse parandamisekslink

Kui homofermentatiivsete bakterite tugevuseks on kiire piimhappe tootmine, siis heterofermentatiivsete bakterite üks olulisemaid eesmärke on parandada silo stabiilsust pärast õhuga kokkupuutumist.

Need bakterid toodavad fermentatsiooni käigus lisaks piimhappele muu hulgas äädikhapet ja teisi ühendeid, mis aitavad pärssida silo riknemisega seotud mikroorganismide, eelkõige pärmseente aktiivsust.

Tuntud heterofermentatiivsete bakterite hulka kuuluvad näiteks:

  • Lactobacillus buchneri
  • Lactobacillus brevis

Lactobacillus buchneri ja silo aeroobne stabiilsus

Lactobacillus buchneri on üks enim uuritud heterofermentatiivseid silobaktereid. Selle kasutamise peamine eesmärk on parandada silo aeroobset stabiilsust ehk vähendada silo soojenemise ja riknemise riski pärast hoidla avamist.

See on eriti oluline näiteks maisisilo ning selliste silode puhul, kus sööda väljavõtmise tempo on aeglane või kus silo puutub söötmisel pikemalt õhuga kokku.

L. buchneri muudab osa piimhappest äädikhappeks ja 1,2-propaandiooliks. Suurem äädikhappe sisaldus aitab pärssida pärmseente aktiivsust, mis on üks silo kuumenemise peamisi käivitajaid.

Uuringud on näidanud, et L. buchneri NCIMB 40788 kasutamine võib parandada silo aeroobset stabiilsust. Tulemuse ulatus sõltub muu hulgas kasutatavast bakteritüvest, doseerimisest, sileeritavast kultuurist ja fermentatsiooni kestusest.

Homo- või heterofermentatiivne – kumba silole valida?link

Valikut ei tasu teha põhimõttel, et üks bakteritüüp on teisest parem. Neil on erinevad ülesanded.

Homofermentatiivsed bakterid sobivad eelkõige olukorda, kus eesmärk on:

  • fermentatsiooni kiire käivitamine;
  • kiire pH langus;
  • toitainete võimalikult efektiivne säilitamine.

Heterofermentatiivsed bakterid on olulised eelkõige siis, kui:

  • silo kipub pärast avamist kuumenema;
  • esineb pärm- või hallitusseente probleeme;
  • silo väljavõtmise tempo on väike;
  • soovitakse parandada sööda aeroobset stabiilsust.

Paljud tänapäevased bioloogilised silokindlustuslisandid kombineerivadki erineva toimega bakteritüvesid, et mõjutada nii fermentatsiooni algust kui ka silo hilisemat stabiilsust.

Bakterite arv loeb, kuid tüvi on sama olulinelink

Silokindlustuslisandite juures kasutatakse näitajat KMÜ/g ehk kolooniaid moodustavat ühikut ühe grammi värske taimse materjali kohta (inglise keeles CFU/g).

Praktikas võib homofermentatiivsete inokulantide kasutusmäär olla suurusjärgus 100 000 KMÜ/g ja heterofermentatiivsete bakterite puhul kasutatakse sõltuvalt konkreetsest tüvest ja eesmärgist ka suuremaid määrasid.

Näiteks Lactobacillus buchneri NCIMB 40788 sisaldavate lahenduste uuringutes on kasutatud erinevaid doseeringuid ning EFSA on hinnanud konkreetsete L. buchneri kombinatsioonide efektiivsust aeroobse stabiilsuse parandamisel.

Seetõttu ei tohiks silokindlustuslisandit valida ainult pakendil oleva bakterite koguarvu järgi. Olulised on konkreetne bakteritüvi, selle tõendatud toime, kasutusmäär ning sobivus sileeritava materjaliga.

format_quote

Lisamismäär >100,000 kmü/g homofermentatiivsetele ja >300,000 kmü/g heterofermentatiivsetele bakteritele

Millal tasub bioloogilist silokindlustuslisandit kasutada?link

Silokindlustuslisandi valikul tasub kõigepealt küsida: millist probleemi soovime lahendada?

Kas eesmärk on võimalikult kiire fermentatsioon? Kas eelmistel aastatel on silo pärast avamist kuumenenud? Kas tegemist on rohu-, lutserni-, teravilja- või maisisilo valmistamisega? Milline on koristatava massi kuivainesisaldus ja kui kiiresti suudetakse silohoidla täita ning sulgeda?

Just nende küsimuste vastused aitavad otsustada, kas kasutada homofermentatiivset, heterofermentatiivset või erinevaid bakteritüvesid kombineerivat silokindlustuslisandit.

Hea silokindlustuslisand ei paranda halba silotegemise tehnoloogiat, kuid õigesti valitud lisand aitab heal tehnoloogial anda veel kindlama tulemuse.

Vajad abi silokindlustuslisandi valikul?link

Baltic Agro spetsialistid aitavad hinnata sileeritavat materjali, koristustingimusi ja söödatootmise eesmärke ning valida nende põhjal sobiva silokindlustuslisandi.

Tutvu Baltic Agro silokindlustuslisandite valikuga ja küsi meie spetsialistilt soovitust just sinu silo jaoks.

Korduma kippuvad küsimused bioloogiliste silokindlustuslisandite kohtalink

Mis on bioloogiline silokindlustuslisand?

Bioloogiline silokindlustuslisand sisaldab valitud piimhappebaktereid, mis aitavad suunata silo fermentatsiooni. Sõltuvalt bakteritüvedest saab toetada kiiret pH langust, toitainete säilimist või parandada silo aeroobset stabiilsust.

Miks kasutada silo tegemisel silokindlustuslisandit?

Silokindlustuslisand aitab fermentatsiooni soovitud suunas juhtida ja vähendada ebasoovitavate mikroorganismide mõju. Õigesti valitud lisand võib aidata säilitada sööda kvaliteeti ning vähendada silo kuumenemise ja riknemise riski.

Kuidas aitab Lactobacillus buchneri vähendada silo kuumenemist?

Lactobacillus buchneri soodustab fermentatsiooniproduktide teket, mis piiravad eelkõige pärmseente aktiivsust. See aitab parandada silo aeroobset stabiilsust ehk silo vastupidavust kuumenemisele pärast õhuga kokkupuutumist.

Milline silokindlustuslisand sobib rohusilole?

Rohusilole sobiva lisandi valik sõltub taimiku liigilisest koosseisust, kuivainesisaldusest, suhkrute sisaldusest, koristustingimustest ja soovitud tulemusest. Seetõttu tuleks lisand valida konkreetse silomaterjali ja silotegemise tingimuste järgi.

Milline silokindlustuslisand sobib maisisilole?

Maisisilo puhul tuleb arvestada nii fermentatsiooni kui ka silo hilisema kuumenemise riskiga. Kui probleemiks on silo soojenemine pärast hoidla avamist, võib olla põhjendatud kasutada aeroobset stabiilsust toetavaid heterofermentatiivseid bakteritüvesid.

Kui palju silobaktereid tuleb silo valmistamisel kasutada?

Doseerimine sõltub konkreetsest bakteritüvest, tootest ja sileeritavast materjalist. Bakterite sisaldust väljendatakse tavaliselt kolooniaid moodustavate ühikute arvuna ühe grammi värske silomassi kohta ehk KMÜ/g (CFU/g). Alati tuleb lähtuda konkreetse toote kasutusjuhendist.

Kas suurem bakterite arv tähendab alati paremat silokindlustuslisandit?

Mitte tingimata. Lisaks bakterite arvule on oluline konkreetne bakteritüvi, selle toime, elujõulisus, soovitatud doseering ning sobivus sileeritava materjali ja soovitud eesmärgiga.

Kas silokindlustuslisand aitab vältida silo hallitamist?

Õigesti valitud lisand võib aidata piirata silo riknemist põhjustavate pärm- ja hallitusseente arengut, kuid lisand ei asenda head silotegemise tehnoloogiat. Väga oluline on korralik tallamine, kiire hoidla sulgemine, õhukindlus ja korrektne silo väljavõtmine.

Kas silokindlustuslisand parandab halvasti tehtud silo?

Silokindlustuslisand ei suuda kompenseerida liiga hilist koristust, saastunud materjali, puudulikku tallamist või õhu pääsemist hoidlasse. Parim tulemus saadakse siis, kui sobiv silokindlustuslisand on osa hästi planeeritud silotegemise tehnoloogiast.

Kuidas valida oma farmile õige silokindlustuslisand?

Alusta eesmärgist: kas soovid kiiremat fermentatsiooni, paremat toitainete säilimist või suuremat aeroobset stabiilsust? Seejärel arvesta silokultuuri, kuivainesisaldust, koristustingimusi, hoidla tüüpi ja silo kasutamise kiirust. Baltic Agro spetsialist aitab nende näitajate põhjal valida sobiva lahenduse.


Veel artikleid