Ujuv kalasööt – praktiline valik tiigikalade söötmiseks
Kalade hea kasv ja elujõulisus sõltuvad nii veekogu tingimustest, loodusliku toidu olemasolust kui ka kaladele antava sööda kvaliteedist ja kogusest. Eriti aktiivsel kasvuperioodil tasub jälgida kalade söömust ning kohandada söötmist vastavalt vee temperatuurile, kalade suurusele ja aktiivsusele.
Ujuv kalasööt muudab selle lihtsamaks: kuna graanul püsib vee pinnal, näeb kalakasvataja või tiigiomanik, kui aktiivselt kalad söövad ja kas sööta jääb üle. Nii saab söödakogust paremini kohandada ning vähendada liigse sööda sattumist veekogusse. Tiigikalade ala- kui ka ülesöötmisel on negatiivsed tagajärjed – ülesöötmine suurendab kulusid ja võib halvendada vee kvaliteeti.
Otsustava tähtsusega on suvine juurdekasv. Juurdekasvu puudumine või vähesus viitavad sugukalade halbadele pidamistingimustele ja sellega kaasneb ka viljakuse järsk langus. Hea juurdekasvuga aga kaasnevad kala viljakuse suurenemine, kalamaimude arengu kasv ja kasvukiiruse tõus.
format_quote
Baltic Agro kalasööt on taimse ja mõõduka valgusisaldusega ujuvsööt, mis sobib kõige paremini kõigesööjatele või taimtoidulisema suunitlusega kaladele.
Vee pinnal püsiva graanuli puhul näed kohe, kui aktiivselt kalad söövad ning millal sööda andmine lõpetada.
Aitab vähendada sööda raiskamist.
Söötmisnormi saab kohandada vastavalt tegelikule söömisele. Liigne söötmine pole ainult kulu – söödajäägid võivad mõjutada ka vee kvaliteeti.
Sobib hästi hobitiikide kaladele, kalakasvatustele ja suviseks lisasöötmiseks.
Tiigikalad kasutavad lisaks antavale söödale ka veekogus leiduvat looduslikku toitu. Selle olemasolu tuleb söödakoguse määramisel arvestada.
Vitamiin C ja E suurendavad kalade stressitaluvust ja immuunsust.
Tasakaalustatud vitamiinide ja mineraalide sisaldus aitab toetada kalade üldist tervist. Sööt sisaldab muu hulgas A-, D3-, E-, C- ja B-rühma vitamiine ning tsinki, rauda, mangaani ja seleeni. Sööta on lisatud aminohappeid (lüsiin ja metioniin), mis toetavad kasvu ja ainevahetust.
format_quote
Graanuli suurus sobib kaladele, kelle suu suurus võimaldab 11 mm sööta probleemideta haarata.
Söödaosakese sobiv suurus on oluline nii sööda kättesaadavuse kui ka kadude vähendamise seisukohalt.
Karpkala talub hästi taimseid söötasid ning kasutab hästi maisi, nisu ja soja baasil sööta.
Koi-karpkala
Ujuv sööt on praktiline valik hobitiikides, sest pinnalt söövaid kalu saab söötmise ajal hästi jälgida. See annab võimaluse hinnata nii söömust kui ka kalade üldist aktiivsust.
Valgeamuur
Valgeamuur on taimtoiduline kala, kelle põhitoiduks on veetaimestik. Sobiva koostisega graanulsööta võib kasutada täiendava söödana, arvestades veekogu loodusliku toidubaasiga. Valgeamuur sobib hästi tiigi- ja hobikasvatuseks, eriti kui eesmärk ei ole maksimaalne kasvukiirus.
Linask
Linaskit kasvatatakse koos karpkaladega. Konkreetse sööda sobivust ja söötmisnormi tuleb alati hinnata kala suuruse, sööda graanuli ning kasvatustingimuste järgi.
Söötmist soovitatakse alustada, kui vee temperatuur on üle 15˚C kui kalad on aktiivsed ja söövad isukalt. Vanuseliselt alustatakse juba paari nädala vanuste kalade söötmist.
Söödetakse kuni kaks korda päevas, Baltic Agro soovituslik söödakogus on 1-2% kalade kehakaalust. Sööta tuleks anda väikestes kogustes ning jälgida kalade söömisaktiivsust.
Söödakogust mõjutavad eelkõige kalaliik, kalade suurus, vee temperatuur, hapnikusisaldus, loodusliku toidu olemasolu ja kalade söömus. Soojemas vees kalade ainevahetus ja söödavajadus üldjuhul suurenevad, kuid liiga kõrge või madala temperatuuri korral tuleb söötmist vähendada või see peatada.
format_quote
Ujuvsööda suur eelis ongi võimalus sööta kalu vaatluse järgi: kui kalade huvi sööda vastu väheneb või graanuleid jääb pinnale, vähenda järgmisel söötmisel kogust.
Söötmist alusta siis, kui vee temperatuur tõuseb ja kalad muutuvad aktiivseks ning hakkavad sööta võtma. Lähtuda tuleks eelkõige kalaliigist, vee temperatuurist ja kalade tegelikust söömisaktiivsusest. Täpne temperatuur sõltub kalaliigist.
2. Kuidas saavutada kalade parim suvine juurdekasv?
Taga sobiv veekvaliteet ja hapnikutase ning anna kalade liigile ja suurusele sobivat kvaliteetset sööta. Söödakogust kohanda vee temperatuuri ja kalade söömisaktiivsuse järgi.
3. Kui palju kalasööta päevas anda?
Baltic Agro kalasööda soovituslik kogus on 1–2% kalade biomassist. Tegelik kogus tuleb kohandada kasvatustingimuste ja kalade söömisaktiivsuse järgi.
4. Miks eelistada ujuvat kalasööta?
Ujuvsöödaga on lihtne jälgida, kui aktiivselt kalad söövad. Nii saab jälgida kalade söömist ja reguleerida söödakogust vastavalt tegelikule söögiisule.
5. Miks ei tohiks kalu üle sööta?
Ülesöötmine raiskab sööta ning söödajääkide lagunemine võib halvendada vee kvaliteeti.
6. Millist sööta anda karpkalale?
Karpkala on kõigesööja. Tiigis sobib talle loodusliku toidu täiendamiseks tasakaalustatud graanulsööt; ujuvsööda eelis on võimalus söömist hästi jälgida. Koostise ja toitainesisalduse järgi on Baltic Agro ujuvkalasööt sobiv kõigesööjate tiigikalade lisasöötmiseks.
7. Kas kalu tuleb sööta iga päev?
Söötmissagedus sõltub liigist, kala suurusest, temperatuurist ja kasvatustingimustest. Väiksemaid kalu söödetakse üldjuhul sagedamini ja väiksemate portsjonitena.
8. Kuidas aru saada, kas annan liiga palju sööta?
Ujuvsööda puhul on see lihtsam: jälgi sööda kadumist ja kalade aktiivsust. Kui sööta jääb pärast söötmist üle, tuleb järgmist söödakogust vähendada.
9. Milleks on vitamiin C ja E kaladele vajalikud?
Vitamiinid C ja E toimivad oluliste antioksüdantidena ning toetavad kalade immuunsüsteemi, stressitaluvust ja normaalset ainevahetust.
10. Miks on kaladele vaja aminohappeid?
Aminohapped on valkude ehitusmaterjal. Neid on vaja kalade kasvuks, kudede arenguks ja normaalseks ainevahetuseks.
11. Kuidas toetada kalade viljakust ja juurdekasvu?
Oluline on tasakaalustatud söötmine, sobiv veetemperatuur, piisav hapnikutase ja hea veekvaliteet. Sugukalade puhul mõjutab sigimisedukust ka nende toitumus ja tervislik seisund.
Lihtne jälgida kalade söömust.
Karpkala
